Me oleme Kentiga alati olnud need veidrikud, kes oma uksest kõik sulelised ja karvased sisse lasevad. Enamus neist jookseb kiirelt tagauksest välja, kuid on ka neid, kes oma koti elutoa nurka viskab ja mõneks ajaks meie diivanile pesitsema jääb.

Esiteks tekib kindlasti küsimus, et miks on vaja üldse kellelgi meie koju elama tulla?

Aastaid tagasi võtsime me koos Kenti parima sõbraga suurema korteri. Ikka selleks, et tal oleks lihtsam tulla pisikesest Võru linnast Tartusse ja end siin sisse seada. Mõned aastad hiljem potsatas minu üks väga hea sõbranna iga natukese aja tagant end minu elutoa diivanile, et omandada kraad Tartu Ülikoolis. 

Pärast seda, kui me endale maja saime, siis on see rahva kogus iga aastaga suuremaks kasvanud. Esimesel aastal oli meid siin mõnda aega 7. Tänaseks on meid juba 8 ja vahel isegi 9.

Nüüd kui me oleme otsustanud maja maha müüa ja kolid Eestist eemale, siis tundub olevat ideaalne aeg meenutada kõiki neid aastaid ja tuua välja suurimad plussid ja miinused kommuunielus.
Miinused:
  • Sa ei ole mitte kunagi üksi. Mitte kunagi! Sa võid oma toa kõige kaugemasse nurka ronida ja endale teki peale tõmmata, aga sa ikkagi kuuled, et keegi harjutab teisel korrusel oma parimaid tantsuliigutusi.
  • Mis toob mind teise miinuseni...vaikus! Vaikus on luksus, mida kommuunielus on raske leida! Välja arvatud kell 2 öösel. Aga siis sa ammu magad!
  • See tunne, kui sa tead, et sul on kapis piima ja sa tahad pannkooke teha ja sa avastad, et keegi on piima ära joonud ja sa oled just poest tulnud ja ta pole sulle helistanud. Jah! See tunne on ka siis, kui sa oled pessu läinud ja sul on järgmine päev tähtis kohtumine ja sa avastad, et šampooni ei ole.
  • Pettumus, mis tuleb sellest, kui keegi on lubanud midagi ära teha ja siis ei tee.
  • Telekas! Kui sul on majas korraga 9 inimest, siis tõenäosus, et nad tahavad kõik ühte ja sama kanalit vaadata, on väga väike. Lahendus? Viska telekas aknast välja!
  • Peened toidud võid ära unustada! Proovi sa 9 inimesele sushit meisterdada ja sellest kõhtu täis saada.


Plussid:
  • Sa ei ole mitte kunagi üksi! Sul on alati keegi, kellega rääkida ja majas leidub alati keegi, kes viitsib kuulata, kui õudne päev sul oli ja kuidas keegi tahtis sulle autoga sisse sõida ja sa peaaegu nutma hakkasid.
  • Kui sul on lapsed, siis on majas alati keegi, kes neid hoida saab, kui tuleb soov reede õhtul koos oma elukaaslasega välja minna.
  • Sa saad alati kõige nigelamad kohustused kellegi teise kaela lükata. Alati leiab kellegi teise, kes sinu eest süüa teeb, ahje kütab, tube koristab, lund lükkab ja muru niidab. Kuigi vahel juhtub, et sa pead ikkagi ise tegema..aga vähemalt said tunda seda hetkelist õnnetunnet, mis sind valdas, kui sa tundsid, et oled nõmedast ülesandest lahti saanud.
  • Meeskonnatöö! Kui nigelamate kohustuste teiste kaela lükkamine ei õnnestunud, siis on alati võimalus suured tööd koos teha. Nigelad kohustused saavad tehtud poole kiiremini ja poole lõbusamalt.
  • Kui su auto aku tühjaks saab, siis on maja eest õnneks veel paar autot, mis sind hädast välja aitavad. 
  • Sa õpid teistega arvestama.
Ja lõpetuseks. See on meie igapäevane probleem!