Täna on päev otsa kallanud. Külma ja kõledat vihma. Ja samal ajal kui kõik ülejäänud normaalsed inimesed istuvad teki all ja rüüpavad piparmünditeed teleka ees, käisin mina jooksmas. Sellepärast, et ma vist ikka ei ole normaalne.See oli minu esimene mõte, kui ma olin riided ära vahetanud ja oma suvetennistega vihma kätte astusin. Teine mõte oli see, et ma peaksin endale normaalsed jooksuketsid ostma. Tennised said märjaks juba enne, kui ma väravast välja jõudsin.(Ju siis ikka ei kõlba igasugused riided ja jalatsid jooksmised..võtan oma varasemad sõnad tagasi)
Ja siis ma hakkasin juurdlema selle üle, et miks on paljudel raske aru saada, miks minusugune kõrend trenni teeb.
Jooksmine, jooga, kätekõverdused, kükid ja kukerpallid ja muu selline aktiivne tegevus on ju mõeldud kaalu langetamiseks..või siis tippsportlastele. No igatahes mitte mulle.
Muidugi võib mu trenni tegemise lugeda minu ebanormaalsuse kõrvalmõjudeks, aga tegelikult on sellel üks väga hea põhjus.
Nimelt ma olen tõesti kõrend ja mul pole tõesti grammigi jõudu. Mis panigi mind mõtlema selle üle, et ehk füüsiline tegevus võiks mind pisut aidata. Aidata joosta mul kaugemale, kui 800 meetrit ja teha rohkem, kui ühe kätekõverduse. Ja ehk aitab trenni tegemine mul rühi paika saada. Ja ehk siis ei valuta mu kael ja selg pidevalt. Ja ehk saaks sikspäki ka! Sest miks mitte. Minu probleem on muidugi see, et ma satun hasarti ja lähen peast soojaks ja võtan oma eesmärke väga tõsiselt. Sellepärast ma käisin täna jooksmas. Tekitab hea tunde, et oled ära käinud.
Paar videot, miks kõrendid trenni teevad. Naistest väga head videot ei ole. Aga kui selle tüübi musklid välja jätta, siis saab mõttele pihta.
Vajuta siia :)
Ja siia.
 |
| Tänane jooksuring. |
0 kommentaari:
Postita kommentaar