Liisbett: Kas Hispaania ikkagi on parem koht, kus elada?

Basseinid on siin maal peaaegu igas majapidamises. Ja kui elad korteris, siis on kusagil läheduses ühisbassein. Meil lapsed Hispaaniasse tulles aga ujuda ei osanud, seega külla minnes oli üsna kõhe lapsi basseini ääres mängimas vaadata. Seega missioon number üks oli lapsed ujuma õpetadada.

Esimesed paar nädalat ujusid lapsed kätistega. Vaikselt õppisid jalgade ja kätega siputamist, tegid vettehüppeid ja liuglesid niisama vees ringi. Täna oli siis see imeline päev, kui suurem poiss ujumise selgeks sai.

Ma igaks juhuks panen pildi Kennethist koos kätistega. Keegi küsis juba minu käest, et mis asjad need kätised veel on..

Kuidas see siis täpselt juhtus? Chris oli kätised käte ümbert ära võtnud ja kuna meil ühtegi ujumisrõngast ei ole, siis kasutas ühte nendest enda minna peal hoidmiseks. Ehk siis toppis selle kõhu alla ja hoidis kahe käega kinni. See oli täpselt selline hetk, kus mina hakkasin basseinist välja tulema ja ütlesin Kentile, kes parasjagu basseini ääres seisis, et ta üle võtaks. Chrisil aga libises kätis kuidagi kõhu alt välja ja ta vajus nagu kivi kohe vee alla. Kent sai siis esimest korda elus vetelpäästjat mängida ja tõi Chrisi pinna peale. Ma juba jõudsin pabistama hakata, et nüüd raudselt Chris hakkab ujumist kartma ja trauma kogu eluks ja ujumistundidel kriips peal, aga tegelikult oli hoopis vastupidi. Chrisil kadus igasugune hirm ära. Chris avastas, et vee all on maailm hoopis teistmoodi. Sealt edasi oli juba lihtne. Laps madalasse vette ja ise pisut kaugemale vastu. Esimesed 3-4 korda ujus ta vee all, sealt edasi juba vee peal. Üks mure vähem. Nüüd on vaja veel Kenneth ujuma õpetada.

Chris ujub. Jeee!

Ma ei kujuta ettegi, kuna poisid Eestis oleks ujumise selgeks õppinud. Ülimalt kloorine Aura veekeskus kuidagi ei kutsunud ujuma ja suvel me väga tihti vee äärde ei jõudnud. Mulle meeldib, et Hispaanias on ujumisvõimalus pea iga nurga taga. See pani mind aga mõtlema, et mis mulle veel Hispaanias meeldib ja mis on need asjad, mis olid Eestis kõvasti etemad.

Tegelikult on veel pisut liiga vara selle postituse jaoks. Samas on kolm nädalat piisvalt pikk aeg, et avastada asju, mis rõõmu valmistavad ja asju, millest puudust tunda. Kolm nädalat. Uskumatu.

Millest ma puudust tunnen? Internetist. Piiramatu mahuga internetist. Youtube’i videodest ja videodest üldse. Vahel harva isegi Postimehest. Uskuge või mitte…www.postimees.ee sööb suhteliselt palju internetti. Ma igatsen seda aega, kui mind ei huvitanud, kui palju mõni veebileht internetti sööb. Ma avastasin täna, et ma pole isegi oma ID-kaarti päris pikka aega kasutanud…sest ma pole oma läpakat pikka aega kasutanud..sest läpakaga netis käimine tähendaks hotspoti tegemist, mis tähendaks taaskord liiga suurt internetikulu. 

See viib mind omakorda teise asja juurde, millest ma puudust tunnen. Võimalusest absoluutselt kõik asjatoimingud teha oma kodus, oma toas, oma arvuti taga. Deklaratsioonid, avaldused, lepingud. Ainult maja müümiseks pidi ise reaalselt notarisse kohale minema. Vinge! Mulle pole kunagi paberid meeldinud. Isegi notaris käies keeldusin ma sellest paberihunnikust. Eesti.ee tundub palju turvalisem koht, kus dokumente hoida. Kent reisi ajal toppis ühe banaanimahla pardatsokki, kus ka meil nii mõnigi dokument oli ja siis ma keset reisi korraga mainisin, et õu meil auto laseb vist vihma läbi..selgus, et see oli hoopis see banaanimahl.. Siin maal aga on paberid olulised.  Nagu kunagi olid Eestis olulised pappkastid, mis sinu seadmetega kaasa tulid, sest ilma nende pappkastideta ei saanud garantiid..Aga ma võin ka siinjuures eksida. Ma hägusalt mäleta midagi sellist, et kõikide keldrid olid täis pesumasinate ja mikrolaineahjude pappkaste ja kõik õigustasid seda väitega, et ilma nendeta ei saa garantiid.  Igathes. Minu jutu mõte oli selles, et ma tunnen puudust võimalusest asja läbi interneti ajada..aga samas on mul hetkel probleem ka internetiga seega…

Kui nüüd need kaks positiivseks keerata, siis piiratud internet tähendab rohkem aega oma laste, iseenda ja elukaaslase jaoks. See tähendab magama minekut siis, kui uni tuleb. Mitte siis, kui silmad youtube vidode vaatamise keskel kinni kukuvad. See tähendab raamatuid. See tähendab uudiste mitte lugemist, mis omakorda hoiab kõik maailma negatiivsuse sinust eemale. Seega on palju toredat ka, mis selle nigela netiga kaasneb. Aga samas…töö tahab ka tegemist ja selle jaoks on mul internetti vaja.

Ja see teine asi. See paberimajandus… Ei. See on ikka halb. Ma ei suuda enam kõiki neid tunde kokku lugeda, mil me asjatult politseijaoskondades ja pankades oleme veetnud, sest siin pole vist numbrimasinatest midagi kuuldud. Aga vähemalt politseionud on siin ägedad. Võluvad lastele komme ja tulevad juttu ajama. 

Mida ma veel igatsen? A. Le Coq D-Light. Granaatõuna D-Light. Kui keegi mulle juhtumisi külla tahab tulla, siis palun smuugeldage mulle paar pudelit. See oli ainus asi, mida ma Eestis jõin. Ja siin pole mitte midagi isegi sarnast sellele. Sad times.

Rõõmud?

Mulle meeldib, et siin on iga päev hea ilm. Kujuta nüüd ette kõige ideaalsemat ilma. Tuulevaikne, sinine taevas, päike paistab ja linnud laulavad. Selline ilm on siin iga päev. Hommikud ja õhtud on jällegi ideaalsed jalutamiseks. Siis ei ole liiga soe ega liiga külm. Täpselt paras. 

Manilva

Mis veel? Siin maal jumaldatakse lapsi. Ükskõik kuhu me ka ei lähe, siis kõik naeratavad lastele. Absoluutselt igas asutuses tulevad töölised lastega juttu ajama. Postkontorid, apteegid, politseijaoskond, vallavalitsus ja poed. Kõikjal kuhu me sattunud oleme. See omakorda tekitab lastele tunde, et nad on olulised ja neid hinnatakse(mida nad ka kahtlemata on). Eestis ma seda ei näinud. Ametkondades pigem vaadati viltu, kui mõni laps kõvemat häält tegi, siin tullakse ja küsitakse nime ja vanust ja naeratatakse. Eesti ja lapsed. Ma usun, et foorumitest võib juba leida üsna palju postitusi, mis sisaldavad siis umbes sellist “Ou mai gaad, need kasvatamatud lapsed, keda on ilmselgelt siia ilmale toonud vanemad, kes isegi lapsed veel ja kes ei oska oma lapsi karistada ja sellepärast peame meie kõik ülejäänud normaalsed inimesed taluma nende jauramist poodides ja rongides ja bussides ja issand jumal, kui mina kord lapsed saan, siis minu bla bla bla” teksti.

Lihtsalt üks leid paljude seast.

Mida lapsed teevad, kui neil internetti pole?

Poodide kaubavalik ja hinnad alates olematust kuni ülikõrgele välja. Kui Eestis sõltus kaubavalik poest. Näiteks Selveris oli saada kallimat ja kvaliteetsemat, Rimis keskmises hinnaklassis tooteid ja keskmist kvaliteeti ja Säästumarketis odavat kraami, siis siin on ühes poes saada kõike alates Säästikast lõpetates Selkuni välja. Praktiliselt igal endast lugupidaval poel on oma kaubamärgiga tooted, mis on tõesti kõvasti odavamad ja tõesti mitte üldse nigelama kvaliteediga. Näiteks Philadelphia toorjuust maksab siin ligi 2 euri ja seal samas kõrval on Carrefouri toorjuust, mis maksab 1 eur ja on täpselt sama hea. Ehk siis kui sa tahad ülikallist lõhet, aga sinna kõrvale odavat toorjuustu, siis saad selle ühest ja samast poest. Kampaanid on ka siin toredad. Ostad ühe täishinnaga, saad teise 70% soodsamalt. Ostsin üks päev jäätiseid(mida siin müüakse pakkides). Esimene kuuspakk maksis 1 eur, teine kuuspakk 30 senti. 

Netist näpatud pilt. Aga siin saab pildi selgeks, et mida ma nende karbis müüdavate jäätiste all silmas pidasin.

Odav alkohol. Mul tõesti ei ole alkoholiga probleeme. Kuigi Gibraltari postitusest ja mõned read ülespoole võiks välja lugeda vastupidist. Aga no klaasike head 1 euro veini on ikka mõnus toidu kõrvale võtta. Mõni pakivein on siin lausa 50 senti liiter. Kui tuju on laristada, siis võid ka veini peale 5 eurot välja käia. See juba selline kallima otsa vein.

Jäätis!

Puuviljad! Banaanid, mangod, melonid, arbuusid, maasikad, pirnid ja apelsinid, mis maitsevad kõik nii nii hästi! Ja värskelt pressitud mahlad. Vitamiiniboost! Ma pole ausalt Hispaaniasse jõudes veel ühtegi pakki komme ostnud. Ja see on midagi suurt, sest Eestis ei suutnud ma vahel päevagi ilma shokolaadi ja kummikommideta olla. Puuviljad on lihtsalt nii hea asendus. Lapsed vahel kisavad, et kuidas ma nii õel olen ja jälle komme ei ostud, aga kui banaani kätte saavad, siis rahunevad maha. Kommiletid on siin ka suhteliselt väikesed ja hinnad ülikõrged. 

Pargid ja ilusad ringteed ja muud lahedad vaatamisväärsused.

Park Esteponas

"Jõusaal" laste mänugväljaku lähedal. San Luis de Sabinillas

Ringtee San Luis de Sabinillas

Trepp, mis ei vii kuhugi. Manilva.