Liisbett: Kuidas käitute, kui ajate looma alla?

Kell ei ole veel 9 ja ma pidin tule põlema panema, et ma klavi tähtedelt mööda ei paneks! Kas see tähendab, et suve soojus hakkab vaikselt otsi andma? Ma parem elan edasi oma roosas unenäos ja kujutan ette, et suvi kestab igavesti!

Mis täna põnevat juhtus?

Ma mõtlesin, et olen täna see aktiivne ema, kes koos oma lastega jooksma läheb. Nemad rattaga ja mina ikka tennistega.

Lapsed särasid nagu kevadised päikesed, kui ma neile seda uudist teatasin. Sekunditega olid nad valmis, kiivrid pähe ja minek.

Paar sammu maantee poole astudes märkasin ma keset teed kassi lebamas. Käsutasin lapsed seisma ja läksin lähemalt kaema. Jah, kass oli surnud. Iga kord, kui ma olen teel näinud surnud looma, siis ma olen mõelnud, et miks inimesed neid ometi tee äärde ei vii. Ma pole iial ühtegi looma alla ajanud, kuid nüüd seisis mul ees see ülesanne loomake tee äärde viia.

Alguses tundus see lihtne tööots. Võtsin toast prügikoti ja astusin julgel sammul kassi poole. Proovisin kassi käte vahele saada, kuid ta oli väga raske ja kangestunud ja ma taganesin. Läksin laste juurde mõtlema, et mida hekki ma teen? Ja miks ma sellega hakkama ei saa. Korrutasin endale, et võta kätte ja vii tee äärde.

Muidugi võiks ju öelda, et mida ma üldse nii väga seda kassi tee äärde tahtsin viia. Aga põhjuseid on mitu.

1. Surnud loom võiks rahulikult lebada tee ääres. Kui omanikud ta leiavad, siis parem ühes tükis.
2. Mu lapsed sõidavad seal samas rattaga. Ei ole ilus vaatepilt.
3. Ma tahtsin jooksma minna. Loe nr. 2.

Igatahes ma läksin ja proovisin uuesti, kuid ma lihtsalt ei suutnud teha üles tõsta. Mitte sellepärast, et ta oleks tonni kaalunud vaid ma lihtsalt ei suutnud.

Helistasin Kentile ja kaebasin oma muret. Küsisin, et kas oleks väga kole minust kass tee pealt labida peale tõsta ja siis ta nii tee äärde toimetada. Kent arvas, et parem siis juba labidaga, kui üldse mitte. Mõeldud tehtud. Tõstsin kassi kähku labida peale ja toimetasin ilusti tee äärde. Arvestades, et ma ei taha isegi surnud hiiri kodust välja vedada, tundsin end nagu supernaine.

Pärast kõiki neid katsumusi oli 500 meetrit kodust eemal surnud orav. Õnneks tulid ratturid vastu ja lapsed ei pidanud koledat vaatepilti nägema. Orav nägi tõesti väga nigel välja. Ja ei, teda ma ei tõstnud tee äärde, mul polnud kilekotti kaasas!

Kuidas Teie käitute kui ajate looma alla? Kas vaatate auto vigastused üle ja sõidate edasi või toimetate looma tee äärde?

Liis