Teate neid päevi, kui ärkate hommikul üles ja avastate, et kohv on otsa saanud. Kui elada linnas, siis on ju lihtne. Viskad midagi enam-vähem normaalset selga ja käid üle tee asuvas poes. Siin võiks muidugi hea nalja teha, et ma võiksin ju siis üle tee naabrilt kohvi laenata, aga siis nad tuleks laenaks minu käest mõni teine päev suhkrut, mune, jahu ja siis panni ja kutsuksid lõpuks mind enda juurde pannkooke tegema. Mis mul siis privaatsest ja luksuslikust maaelust alles jääks?
Igatahes! Kohv oli otsas. Ma püüdsin veel viimastest riismetest midagi kokku teha, kuid see ei maitsenud nagu kohvi. Ma proovisin mitte välja teha ja lõin oma peas illusiooni, et ma olen rohkem kui rahul, et mul kohvi ei ole, kuid lõpuks pidin ma endale tunnistama, et üks tass kuluks ära küll.
Siis ma mõtlesin, et üks hommikune jooga parandab raudselt mu tuju, kuid mingil põhjusel on meie interneti mahupiirid täis saanud ja nüüd peame kuu lõpuni aeglast internetti taluma. Mäletate seda aega, kui istusite raamatukogus mõne vana veski taga ja pilti tuli jupiti lahti(pidi vanasti ikka kõva kannatus olema). No hetkel palju parem seis kodus pole. Ja kannatust ka enam ei ole nii nagu siis kui ma veel noor olin(ha ha). Ma proovisin olla kannatlik, seadistasin video kõige madalama kvaliteedi peale ja panin pausile. Mõne hetke pärast tagasi tulles ei olnud video just õige palju edasi liikunud, seega otsustasin ta lihtsalt mängima panna. Ja siis..samal ajal kui mina proovisin oma peas tühjust tekitada, jooksis video kokku ja mu noorem poeg karjus mulle, et "Emme!! Jalad peavad sirged olema! Sul on kõverad! Hoia silmad kinni, ma ise räägin, mis tegema peab!".
Nii, kohv oli otsas ja jooga sai suure vaevaga läbitud. Õnneks enamus harjutused on pähe kulunud. Ja siis muidugi olid nõud pesemata, midagi süüa ei osanud teha ja tuju oli nullis. Ja mu pea valutas enamus päevast. Seega ma käisin päev otsa oma laste juures ja ütlesin, et ma vajan kallistusi, sest mul on vaja tuju paremaks saada. Õnneks nad jagavad neid hea meelega.
Lõpuks ma otsustasin, et ma hakkan lastega suurt kunsti tegema. Võtsin välja rohkem kui aasta tagasi saadud klaasivärvid ja sellised värvid, millega saab akna peale marmelaadikleepse teha ja hakkasime pihta. Õhtu lõpetasime kell pool 11. Ja seda mannavahuga, sest lapsed ütlesid nii nukra häälega, et neil on kõht tühi ja mul hakkas nendest nii hale, sest mul oli päev otsa halb tuju olnud.
Seega vahel lihtsalt ei õnnestu enda tuju kuidagi üles saada. Energia oli otsas ja kõik asjad vedasid viltu.
Tahtsin siia lõppu toredaid pilte panna tänasest päevast, aga internet jooksis kokku selle peale. Kõige mõistlikum on vist magama minna!
Mis Teie teete sellistel halbadel päevadel, et oma tuju tõsta?
Liis
Igatahes! Kohv oli otsas. Ma püüdsin veel viimastest riismetest midagi kokku teha, kuid see ei maitsenud nagu kohvi. Ma proovisin mitte välja teha ja lõin oma peas illusiooni, et ma olen rohkem kui rahul, et mul kohvi ei ole, kuid lõpuks pidin ma endale tunnistama, et üks tass kuluks ära küll.
Siis ma mõtlesin, et üks hommikune jooga parandab raudselt mu tuju, kuid mingil põhjusel on meie interneti mahupiirid täis saanud ja nüüd peame kuu lõpuni aeglast internetti taluma. Mäletate seda aega, kui istusite raamatukogus mõne vana veski taga ja pilti tuli jupiti lahti(pidi vanasti ikka kõva kannatus olema). No hetkel palju parem seis kodus pole. Ja kannatust ka enam ei ole nii nagu siis kui ma veel noor olin(ha ha). Ma proovisin olla kannatlik, seadistasin video kõige madalama kvaliteedi peale ja panin pausile. Mõne hetke pärast tagasi tulles ei olnud video just õige palju edasi liikunud, seega otsustasin ta lihtsalt mängima panna. Ja siis..samal ajal kui mina proovisin oma peas tühjust tekitada, jooksis video kokku ja mu noorem poeg karjus mulle, et "Emme!! Jalad peavad sirged olema! Sul on kõverad! Hoia silmad kinni, ma ise räägin, mis tegema peab!".
Nii, kohv oli otsas ja jooga sai suure vaevaga läbitud. Õnneks enamus harjutused on pähe kulunud. Ja siis muidugi olid nõud pesemata, midagi süüa ei osanud teha ja tuju oli nullis. Ja mu pea valutas enamus päevast. Seega ma käisin päev otsa oma laste juures ja ütlesin, et ma vajan kallistusi, sest mul on vaja tuju paremaks saada. Õnneks nad jagavad neid hea meelega.
Lõpuks ma otsustasin, et ma hakkan lastega suurt kunsti tegema. Võtsin välja rohkem kui aasta tagasi saadud klaasivärvid ja sellised värvid, millega saab akna peale marmelaadikleepse teha ja hakkasime pihta. Õhtu lõpetasime kell pool 11. Ja seda mannavahuga, sest lapsed ütlesid nii nukra häälega, et neil on kõht tühi ja mul hakkas nendest nii hale, sest mul oli päev otsa halb tuju olnud.
Seega vahel lihtsalt ei õnnestu enda tuju kuidagi üles saada. Energia oli otsas ja kõik asjad vedasid viltu.
Tahtsin siia lõppu toredaid pilte panna tänasest päevast, aga internet jooksis kokku selle peale. Kõige mõistlikum on vist magama minna!
Mis Teie teete sellistel halbadel päevadel, et oma tuju tõsta?
Liis
0 kommentaari:
Postita kommentaar