Mälestusi ja mõtteid vanavanematest/ 5 küsimust


Eile, kui ma parasjagu praekartuleid ja snitšleid valmistasin, siis ma hakkasin mõtlema, et kus mul üldse armastus nende kahe söögi vastu tuli. Mamma! Üleüldse kõik minu lemmiksöögid on tema köögist tulnud. Tomati-kurgisalat isetehtud hapukoorega, sibulasalat, hapukapsad ja pasteet. Ja siis tuleb veel meelde koogel-moogel. Enam ma muidugi ei mõista, kuidas ma sellist asja üldse süüa sain, aga maamunad ja 20kg suhkrukotid! Olid alles ajad! Enamus suved sai maal veedetud. Väärt aeg. See aga pani mind üldse vanavanematele mõtlema ja selle üle, mida nad mulle õpetanud on. Panid mõned küsimused paberile ja koos Kentiga vastasime. 

1.Mida Sinu vanavanemad Sulle õpetasid?

Maatöid. Ma oskan tänu oma vanavanematele lehma lüpsta, kartuleid panna ja neid siis hiljem üles korjata, heinatöid ja rohimist. Tänapäeval on vist kõva sõna juba see, et tänu vanavanematele tunnen ma ära lamba, sea, kana ja kuke ning teen vahet pullil ja lehmal. Jeee! 
Töökust ja rasket tööd. Kui on vaja sitta visata siis on vaja sitta visata. Kui on vaja hommikul vara põllu peale, siis nii on. Vahel on eesmärgini jõudmiseks vaja enne läbi seinte hüpata. 
Iseseisvust. Kuna me olime koos vennaga tihti maal hoius, siis ega seal polnud kellelgi aega meil silma peal hoida. Õppisime ise endaga hakkama saama. Ei ole nii nagu praegu, et “Appi, mul on niiiiii igav. Emme, mida ma teeeeeen?”. 
Kent.“Austust, ausust ja seda, et sõnadel on suur jõud. Kui mingi pahandusega hakkama sain, siis vanavanemad kunagi ei kisanud ega karjunud. Vaatasid pigem viltu ja ütlesid, kui hingepõhjani nad pettunud on. See tegi seest õõnsaks ja pani järele mõtlema. Teist korda enam ei läinud naabri aeda maasikaid varastama. Ei tahtnud seda pilku uuesti näha ja sain aru küll, et naaber nägi vaeva nende maasikatega. Seda ka, et on oluline, et perekond aeg-ajalt kokku saaks. Sünnipäevad, jõulud. Vahel isegi nimepäevad. Iga aasta oleme nendel tähtpäevadel vanaema pisikese korteri pisikeses elutoas istunud.”

2.Kas Sul on/olid head suhted oma vanavanematega?

Sellist “parima sõbranna” suhet ei ole olnud, et kui nüüd midagi halvasti läheb, siis kohe helistan. Aga lugupidamine ja austus. Sõltub muidugi ajast. Kunagi teismekana olin veendunud, et vanavanemad on siia loodud, et mind tööga ära tappa.
Kent.“Väga head suhted on. Kuna vanaemale on täiesti ok helistada ka kell 12 öösel, siis nii mõnigi öö, kui hiljem koju jõuan, siis istun maha ja helistan, et küsida, kuidas tal läheb. Siis jälle räägime pool tunnikest.  Vanaisa oli suure südamega mees, kes ootas alati oma lapselapsi külla. Ka temaga olid väga head suhted.” 

3.Mis Sinu vanavanemad Sinu elust/elukorraldusest arvavad/arvaksid?

Mammal oleks tõenäoliselt süda rohkem rahul, kui ma end lõpuks kätte võtaks ja riigitööle läheks. See äri ajamine ei ole tema silmis eriti hea viis endale sissetulekut tekitada. Parem ikka korralik nine to five töö, kus oleks kindel palk ja stabiilsus. Minu isapoolsel vanaemal on pisut rohkem usku minu ettevõtmistesse. Ta on muidugi oma silmaga kõrvalt seistes näinud, mida me teeme ja kuidas me hakkama saame. Vanaema muidugi uurib ja küsib ka palju. Ma usun, et ta on tänaseks juba piisavalt palju küsinud ja minu käest õigeid vastuseid kuulnud, et olla kindel, et me teame, mida me teeme. 
Kent.”Vanaema on hästi toetav. Aga tal on raske aru saada, millega ma täpselt tegelen ja kuidas see raha ikka tuleb. Just hiljuti oli nõnda, et kui ta oli kõik oma küsimused ära küsinud ja hakkas juba asja mõistma, siis me vahetasime ala ja jälle otsast peale. Aga ta on alati uhke, et me julgeme teha asju teistmoodi. Ka vanaisa oleks uhke olnud. Toetav oli ta nagunii!”

4.Eredaim mälestus?

Mamma tõi ALATI midagi head, kui ta linnas käis. Kommid, halvaa, küpsised, vahvlid, rosinad. Mitte kunagi ei tulnud ta tühjade kätega tagasi. Ei ole siis midagi imestada, et me kord tädipojaga otsustasime ta suure hurraaga vastu võtta. Meisterdasime “Tere tulemast koju!” sildi ja läksime seda piimapuki peale lehvitama. Kui ma ei eksi, siis kumbki “mängis” meist ka akordionit. Sealt mu armastus magusa vastu tulebki.
Papa. Ma mäletan, et iga kord kui oli aeg linna minna, siis papa pani endale vähemalt pool pudelit lõhnaõli peale. Ja ta tegi seda imepisikeses koridoris. Siiamaani, kui ma poes meestelõhnasid nuusutan, siis mul tuleb see meelde. 
Isapoolne vanaema. Vanaemal on alati minu lemmikasjad meeles olnud. Ma ei mäleta, et oleks ühtegi korda olnud, kui tal minu jaoks kurke ja tomateid poleks külmkapis leidunud. Vanaema on ka kõige töökam naine, keda ma tunnen. Varsti juba 80 aga siiamaani rügab kahe koha peal. Ma ei ole teda mitte kunagi kurtmas kuulnud. Isegi kõige raskematel hetkedel muretseb ta pigem teiste kui enda pärast.
Isapoolne vanaisa. Vanaisa keldriboks oli kõige põnevam koht, kus ma oma lapsepõlves sattuda sain. See oli vanaisa “Man Cave”, kuhu ma oleks hea meelega mitmeks tunniks end ära unustanud, et kõiki neid asju seal ükshaaval üle vaadata. Vanaisa veetis üsna palju aega keldris, kus ta oma pisikeste projektide kallal nokitses. 
Kent. Vanaisa. “Vanaisa kohta on nii palju lugusid, mis mul meenub. Kui me lapsed olime, siis käis vanaisa tihti metsas. Alati oli meil metsmaasikaid, mustikaid ja vaarikaid. Vanaisa õpetas mind ka võiga küpsiseid sööma. Võttis kaks teeküpsis ja pani sinna ohtralt taluvõid vahele. Teed jõi ka otse kannust ja lahjendamata. Tõmmist. Lendur, keevitaja ja leiutaja. “
“Vanaema. Lugu, kuidas vanaema ja vanaisa kokku said. Kuna vanaema on suur lugude jutustaja, siis vanaemale mõeldes meenub alati see kõige ilusam. Vanaema oli prillidega ja seetõttu ei lubatud tal lennata. Kuidagi õnnestus vanaemal aga läätsed saada, mis toona polnud kindlasti kerge ülesanne, kuid ka siis ei lubatud teda lendama. Ja siis tuligi mängu vanaisa. Kuna vanaisa oli lendur, siis otsustas ta noorele tütarlapsele appi tulla ning nõnda saigi vanaema unistus täidetud. Ja lausa topelt. Sai lendama ja sai fantastilise elukaaslase…

5.Millised omadused oled oma vanavanematelt pärinud?

Põikpäisuse, töökuse ja hea huumorimeele. 
Kent.”Kuldsed käed, lugude rääkimise oskus”


Millised on Teie mälestused oma vanavanematest? Väga lahe oleks ka Teie mõtteid ja mälestusi lugeda. 


0 kommentaari:

Postita kommentaar