Ei ole midagi paremat, kui päev spaakeskuses? Loomulikult on! Päev vanade roomlaste poolt ligi 2000 aastat tagasi rajatud spaas, mis asub keset metsikut loodust, mis on tasuta, kus on vähem “külastajaid”, kui spaas, kus sa pead pileti ostma ning kus on end herpesest terveks ravinud Julius Caesar isiklikult!
Pühapäevane järveotsimine läks meil aia taha ning Kent kurtis jõusaalis oma rootslasest sõbrale muret(sest kus sa ikka mujal oma muresid kurdad, eks ole?) ning sai hea nõu, et kusagil siin lähedal saab koobastes ujuda..
Kuna Kennethil oli sünnipäev, siis otsustasime, et teeme talle ühe toreda päeva ja lähme koopaid otsima. Kui tihti sa ikka elus saad öelda, et lisaks tordi söömisele käisin ma oma sünnipäeval koobastes ujumas...
Sõit viis meid läbi istanduste ning üsna pea võtsime suuna mägede poole. Sealt vaid mõned minutid sõitu ja olimegi kohal. Tegelikult me sõitsime alguses mööda, sest seal oli mingi imepisike sildike, mis nende Rooma sõdalaste spaa poole juhatas aga pärast seda, kui me väikese ümbersõidu tegime, siis läks tegelikult ka ainult paar minutit.
Parkisime oma auto tee äärde, otse parkimist keelava sildi alla. Enne meid juba oli seal üks auto ja hetk pärast parkimist ukerdas üks veel end meie taha…no ei olnud kusagile mujale parkida seal. Tee oli hästi kitsas ja väga nigelas seisukorras, mis on muidugi huvitav, arvestades, et see tee viis maagilisse ajaloolisesse kohta...
Vaatasime pisut ringi. Eemal, pisut teest allpool paistis mingi valge ehitis, aga koobastest polnud haisugi. Küll aga oli tunda mädamuna haisu.
Ma eeldasin, et need koopad on kusagil mägede vahel, aga mäed olid meist natuke kaugemal. Suundusime teiste järel trepist alla ning vaatasime ringi. Esimese hooga tundus, nagu me oleksime sattunud kusagile jäätmejaama. Üsna inetu ruudukujuline valge ehtis keset rohelist loodust, mille kõrvalt jooksis piimjas sinakas-roheline oja. Kuna meist pisut eemal üks naisterahvas väga rahulolevalt oma nägu selle sama mädamunahaisuse veega pesi, siis eeldasime, et selles valges kuudis ei valmistata ikkagi kokaiini ja see vesi ikkagi ei ole selle jääkprodukt…
 |
| Sellest ehitisest ei ole võimalik paremat pilti teha. Täpselt selline ongi. |
Tegelikult eeldasime me üldse, et see valge kuut on selleks, et riideid vahetada. Järele mõeldes tundub see eeldus muidugi naljakas. Me oleme ju Hispaanias. Häda korral võiks siin keset tänavat ka riideid vahetada ja keegi ei vaataks imelikult. Lähemalt vaadates selgus, et tegu on hoopis nö. spaa majakesega.
Nimelt juhtus siis nõnda, et meie plaan leida mõni järveke viis meid hoopis vanade roomlaste poolt rajatud spaasse. Mädamuna hais tuleb vees sisalduvast väävlist, mis koos vesinikuga just nõnda lõhnab. Hispaanlastel on selle kohta muidugi teine arvamus. Nimelt olevat kurat pärast pagendamist seal vees teinud oma viimased hingetõmbed ja seetõttu haiseb vesi nõnda.
Spaa majake ise koosneb pisemast koridorist ning pisut suuremast istumis- või siis päevitamisalast. Nagu ma aru sain, siis see valge betoonist “monstrum” on hilisem juurdeehitus sooviga kogu kompleksi modernsemaks muuta. Arvestades, et hispaanlastel on muidu päris hea maitse, siis mul on tunne, et seda ehitades sai neil küll veiniga liialdatud…
Algne ehitis, mille vanad roomlased ligi 2000 aastat tagasi püsti panid, koosneb pisemast kambrist, kuhu viib kivitrepp. Seal on võimalik nautida väävlivanni päikese käes või siis võlvi alt edasi ujuda. Sealt pääseb suuremasse kambrisse, mis on justkui maa-alune bassein. Neljakandilisest ruumist viib edasi pikk tunnel, mis aga lõpeb seinaga. See viitab, et kunagi oli see kompleks tõenäoliselt suurem. Koopasse pääseb ka teiselt poolt, kohe sissekäigu kõrvalt läbi suurema kaarjas ukse. Julgemad tegeid sealt vettehüppeid, kartlikumad ronisid trepist alla.
 |
| Sissepääs sissekäigu kõrval |
 |
| Välivann. |
 |
| Vaade koopasse. Kent ja poisid on võlvi all. |
Nende vannide kohta liigub üsna palju legende, kuid üks põnevamaid neist on kindlasti lugu, kuidas rooma sõdalased vaevlesid sügeliste käes ning leidsid leevendust väävlirikkas vees. Julius Caesar ise oli seal ujudes lahti saanud herpesest ning lasi seejärel ehitada vannid, mis on tänaseni säilinud. Aja jooksul on seda edasi arendatud.
Kui nüüd edasi liikuda, siis koopast algab imeilus rohekas juga.
Kui mööda juga edasi kõndida, siis leiab kõrgete kõrkjate tagant seina, mille küljest oli võimalik endale kraapida rohekat muda. Ehk siis kui koopas väävlivees ujumine veel piisavalt teraapiline ei olnud, siis on võimalik end üleni mudaseks teha, päikese käes ära kuivada ja siis uuesti koopasse ronida, et end puhtaks pesta.
 |
| Perekond..kummitused?? |
 |
| Mul tegelikult ei ole nii oranzid juuksed. Valgus? Väävel? Porgand!! |
Pärast korralikku spaa elamust liikusime mööda juga edasi. Kui juba koobas ja mudasein, siis ehk on veel midagi imelist!! Ja oligi. Leidsime massiivse silla, kuhu sai peale ronida. Päike ning kõrkjate ning ümbritsevate puude varjud tekitasid üsna eepilise vaatemängu.
Sealt edasi oli ala aiaga piiratud, seega ronisime mäest üles ja kõndisime pisut mööda teed edasi. Leidsime ühe kiriku ja palju mahajäetud maju, kuid see oli ka kõik.
 |
| Ümbrust avastama.. |
Mu mees on ikka osav fotograaf. Üksainus klõps ja korras! :D
 |
| Sõdalased. |
 |
| Sekund enne kukkumist. |
Kui keegi Manilva kanti satub, siis see on koht, kuhu kindlasti minna! Nädalavahetusel on seal tõenäoliselt rahvast üsna palju, kuid nädala sees võib isegi kogu paradiisi endale saada. Seal on ka üsna palju kõrkjatest tekkinud looduslikke "telke", kus saab päikese käest varju minna ja piknikku pidada.
Paradiis vol.3!
Milliseid on Teie parim spaa elamus?
0 kommentaari:
Postita kommentaar