Liisbett: Gibraltari trip

Welcome to Gibraltar!!

Kuna me eelmine päev olime ära unustanud, et me ei ole Eestis, kus keset päeva saab interneti teenusepakkujat vahetama minna, siis mõtlesime, et oleme täna targemad ja alustame oma päeva varem, et enne kella kahte vanalinna Orange esindusse jõuda.

Meie peas nägi plaan suhteliselt ideaalne välja. Stardime kodust kell 12.30 ja kella üheks oleme juba Orange esinduses. Reaalsus oli aga see, et kui me kodus 12.30 välja astusime, siis märkasime, et meie kodu lähedal olev tänav on kinni pandud ja sinna on ööga laat tekkinud. Ja kui sinu kodu lähedale on juba midagi uut tekkinud, siis ilmselgelt peab seda lähemalt vaatama…mis siis, et sul pole ei aega, vajadust ega sularaha…

Laat ise oli nagu laat ikka. Kahel pool tänavat olid toredad müüjad, kes pakkusid kõike alates puu- ja juurviljadest lõpetades teepuru ja hoidisteni. Hindadest nii palju, et kilo maasikaid sai kätte 1 euroga, lastele lühikesed püksid 5 euroga ja päikeseprillid või rahakoti 12 euroga.

Estepona turg

Kuna meil aga ikkagi pisut kiire oli, siis tegime väikese tiiru ja lidusime auto peale tagasi. Lapsed viimse hetkeni üritasid meid kommileti ja jäätiseauto poole tirida, kuid lõpuks andsid nemadki alla ja järgnesid meile…

Seejärel suundusime kesklinna poole, et ikkagi lõpetada missioon leida siin päikese alla endale mõistlik teenusepakkuja. Ma küll ei tahaks seda parkimist rohkem mainida, aga kuna see oli põhjus, miks me peaaegu hiljaks jäime, siis tuleb see teema ka kergelt taas üle käia. Nimelt olin mina roolis ja otsisin pingsalt kohta, kuhu parkida. Lõpuks leidsin kusagil sisehoovis midagi, kus olid küll kollased jooned, kuid tundus, et vast kannatab ikka ära see pool tunnikest. Silt näitas, et kauba peale- ja mahalaadimise koht, aga parkimiskohtade ees ei tundunud ühtegi suuremat ust olevat. Hakkasime juba auto juurest eemale minema, kui märkasime, et puksiirauto veeres kohale, sõitis meie auto taha ja kaks vahvat politseinikku astusid sealt välja. Kent haaras võtmed ja istus autosse. Ma veel jõudsid hüüda, et helista, kui parkimiskoha leiad ja juba ta lendas. Samal ajal tuhises sealt veel 2-3 autot minema. Politseinikud naeratasid muhedalt ja istusid tagasi oma puksiirautosse. 

Mina ekslesin mööda vanalinna ja proovisin õiget tänavat üles leida. Kell hakkas vaikselt juba kahele lähenema. Aja planeerimine on meil ikka väga tasemel. Seekord meil aga vedas ja jõudsime pisut enne sulgemist ikka läbi hüpata. 2GB netti saime 15 euro eest…parem ikka, kui 1GB eest 10 euri.

Siis oli meil aga taas kiire, sest kella 5ks olime lubanud külas olla Hispaanias elavatel eestlastel ja enne seda tahtsime Gibraltarilt läbi hüpata. Seega autole hääled sisse ja suund Gibrlatari poole.

Gibraltarile pääsemiseks tuli läbi piiripunkt, kus küsiti dokumente. Pärast kõiki neid piiripunkte sai lõpuks ometi passe näidata. Tegelikult hakkasid mul käed täiega värisema, sest ma ei suutnud oma imepisikesest kotist ID-kaardi üles leida ja ma siis seal pabistades sobrasin oma kotti kord ühte ja siis teistpidi läbi. Mina selle piirivalvuri asemel oleks küll kahtlustama hakanud, et äkki on lapsed varastatud või on pagasiruumis kilo kokaiini. Õnneks leidsin oma ID-kaardi üles ja meid lasti ilusti läbi.

Vaade Gibraltarile

Ma võrdleks Gibraltarit laupäeva hommikuse Maximaga, kus just kuu kõige kõvemad allahindlused algasid. Ülerahvastatud ja  suhteliselt pisike, avarate vahekäikude asemel on kitsad teed, kus sa pead mööda mahtuma tädikestest, kes oma hiigelsuurte kärudega sulle vastu sõidavad. Ainult Gibraltaril on kärude asemel rekkad ja suured kahekordsed bussid. Nüüd pane keset Maximat veel üks hiigelsuur kivi, et seda ruumi veelgi vähendada ja saadki enam-vähem sama tunde kätte.

King of the rock

Europa Point

Kui nüüd välja jätta see, et seal oli tõesti meeletult kitsas, siis on Gibraltar väga vinge koht, kus ringi uudistada. Meil polnud muidugi eriti palju aega, seega me väga ei uudistanud…pigem proovisime võimalikult kiiresti võimalikult palju ära näha. 

Mis meelde jäi?

• Käisime “Europe Pointis”, kus kiikasime Maroko poole ja kannatasime jõhkrat kuumust. Aga vaade oli vinge!
• Parkimisega ei olnudki probleeme. Kuigi kõikides foorumites on meeletult palju kirjutatud sellest, kuidas lihtsam on minna jala või bussiga, sest ruumi parkida pole, siis meie leidsime ühe hotelli parkimismaja, kus tund parkimist maksis 1 euro. Lisaks sellele oli see 500m kaugusel keskusest, seega sellega läks meil korda. Lihtsam, kui Esteponas, kus parkimismaja on närune maaalune kolgas, parkimine keeruline ja kitsas ning maksad tunni eest 2 euri. 
• Inglismaa keset Hispaaniat. Kahekordsed punased bussid, punased telefoniputkad, koolivormidega lapsed lobisevad kooli ees, inglise lipud lehvivad kõikjal. Kõik nii nagu päris.
• Alkohol on odav! Ma väga alkoholi ei joo, aga ma panin nagu vana alkohoolik ühest alkopoest teise ja kutsusin Kenti vaatama, et kui odav ikka pudel rummi või brändit on.
• Kütus on odav. 0.70 senti liiter diislit.
• Pitsa oli üli hea. Me väga pikalt Gibraltaril ei peatunud, sest meid oodati külla. Seega võtsime enne lahkumist pitsat. Parim pitsa, mida ma oma elu jooksul söönud olen!
• Parkimisplatsilt ei saanud välja. Masin sõi ainult naelu ja minu kaardist keeldus. Seega jooksin tagasi sinna pitsakohta, kus ülihead pitsat sai ja vahetasin kahjumiga enda kaks eurot naelade vastu. Aga ei huvitanud! Vähemalt sai lõpuks pärast poolt tundi jauramist selle pileti sinna masinasse topitud ja edukalt ka välja võetud.

Ühes alkoholipoes müüdi sellist jooki, nagu "Lõunamaine". Kahjuks oli pood ise kinni. Ehk järgmine kord õnnestub endale ka üks pudel soetada. 

Aga tegelikult oli väga lahe! Kuna me oleme Gibraltarile üsna lähedal, siis tõenäoliselt lähme sinna üsna pea tankima.

Siis oli aeg edasi minna. Me olime niigi hiljaks jäämas, seega kimasime kiirelt Gibraltarilt välja. Tegelikult ei saa nii öelda, sest reaalsus oli see, et me uimerdasime piiripunktist välja, aga no pärast seda kimasime. Taas nägime pisut teistsugust linna ja inimesi. Meid võeti väga lahkelt vastu ja taas jätkus juttu kauemaks. Rääkisime nii eestlastest Hispaanias, NIE numbri taotlemisest ja kuulujuttudest, mis Hispaania paberimajanduse koha pealt levivad, laste kooli panemisest ja sellest, kuidas meil väga enam aega ei ole ja peame kiirelt tegutsema. Ja ärist ja tööst. Taaskord väga ägedad ja toredad inimesed. Koju jõudsime alles südaöö paiku. Meeldejääv päev.