Liisbett: Estepona, Manilva ja Marbella ja eredamad hetked

Rahu

Viimastel päevadel on olnud väga palju ringi sõitmist ja mitte nii palju ägedaid uusi elamusi. Kuna ma pole jõudnud vahepeal kirjutada, siis mõtlesin, et teen väikese kokkuvõtte viimaste päevade eredamatest hetkedest.

23ndal andsime üle oma Estepona korteri võtmed. Tunded olid segased. Ühest küljest oli hea meel, et üsna pea saame me ikkagi majja, sest korteri neli seina olid meie poistele üsna ahistavad. Teisest küljest tähendas võtmete üleandmine, et on aeg jätta mõneks ajaks hüvasti Esteponaga, mis oli meile paari nädalaga väga südamelähedaseks saanud. Aga elu on seiklus ja aeg on uuteks väljakutseteks.

Pärast viimaseid toimetusi Esteponas suundusime Manilvasse. Manilvas oli meil järgnevaks kaheks ööks broneeritud hotellituba. Kohale jõudes panime paar hädavajalikku kotti põrandale ja vaatasime hotellitoa üle. Ilus oli. Aga seepi ei olnud. Õnneks merevaade kompenseeris selle puudujäägi. 

Vaade hotellitoast

Pärast seda kiiret ringi hotellitoas ning veel kiiremat ringi hotelli wifi-s, mis otseloomulikult oli aeglasem kui tigu 30 kraadises kuumuses mööda asfaldit libisedes, otsustasime minna Primarki. Primarkist olin ma Kentile jahunud juba viimased paar päeva. Kes ei tea, mis on Primark, siis pildi saab silme ette nende veebilehelt: www.primark.com. Aga lühidalt öeldes on see pood, kus saab üliodavalt riideid ja jalanõusid. Reaalsuses oli Primark nagu Rootsi H&M jõulujärgsel allahindluse perioodill, kus riided vedelevad igal pool suurtes läbisobratud hunnikutes ja turistid proovivad riideid selga keset poodi, sest kes see ikka viitsib seal proovikabiinide järjekorras oodata, et ühte särki selga proovida. Vahe oli selles, et siin nägid töölised kõvasti vaeva, et need turistide poolt läbi sobratud riided taas ilusatesse hunnikutesse panna. Me veetsime seal lõpuks 3 tundi ja kuigi me läksime sinna ideega Kentile plätud ja päikeseprillid osta, siis me lahkusime sealt nii, et kõik said midagi ja Kent jäi tühjade kätega. 

Primarki saak. Püksid 3 eurot. Batmani särk oli 5 eurot, Chrisi särk 4 eurot.

Tennised 4 eurot

Järgmise päeva veetsime Marbella politseijaoskonda sõites ja sealt tagasi sõites. Väga sisukas päev! Vähemalt õhtu oli tore ja sai lõõgastuda hotelli taga asuvas basseinis.

Mänguväljak Marbellas

Blogi kirjutamise koht

Manilva rand

Manilva

Manilva hotelli taga asuv bassein

25ndal saime lõpus kätte maja võtmed, kus me oleme kuni septembri keskpaigani. Lõpuks saime auto pealt maha visata kõik need kotid, mis juba 20 päeva seal pagasiruumis 25 kraadises kuumuses haudunud olid. Hämmastav, kui palju kraami ühe auto pagasiruumi mahub. Lõpuks oli pool elutoa põrandat meie kotte täis. Kui kotid olid maha tõstetud, siis tegime taas väikese tiiru Marbella politseijaoskonda(taas ebaõnnestumine) ja seejärel suundusime La Canadase kaubanduskeskusesse, et Kent saaks lõpuks endale plätud ja päikeseprillid ja et osta koju süüa. Missioon õnnestus ning me lahkusime nädala toiduvaruga ja märkimata ei saa ka jätta Kenti silmade sära, mis tema polaroidklaasiga päikeseprillide tagant õrnalt näha oli.

Minu oma 3 eurose Primarki kübaraga. 

Politseijaoskonna chill

Viimased kaks päeva oleme olnud kodus ja tegelenud enese sisseseadmisega. Otsustasime, et võtame paar vaba päeva ja puhkame. Eile hommikul ärkasin üles, taevas oli sinine, päike paistis ja kusagilt kaugusest kostus kuke kiremist. Lapsepõlv tuli meelde. Need imelised hommikud, kui hea oli olla ja ilusad ilmad kestsid nädalaid. 

Vaade maja tagant