Teel Eestist Hispaaniasse. Madrid.

Järgmine hommik tuli meil plaan teha Madridis väike ringkäik. Esimesest rongist jäime maha. Ja kui me siis lõpuks teise rongi peale suunduma hakkasime, siis avastasime, et lapsed on ikka väga õhukeselt riides. Ja tundus, et üsna pea hakkab ka vihma sadama. Tagasi me enam ei jõudnud minna, seega otsustasime, et läheme Madridis Humanasse ja ostame lastele sealt riideid juurde. Rongijaama sisenedes pidi piletid ostma ja siis nende piletitega pääses läbi väravate. Siis trepist üles perrooni peale. Piletite ostmine käis turbokiirusel, sest me olime ka teisest rongist maha jäämas. Kentil koos Chrisiga õnnestus oma piletiga ilusti läbi väravate pääseda, aga mul koos Kennethiga läks midagi nihu ja väravad ei avanenud. Seega jäime me ka teisest rongist maha. Koos meiega oli minu sõbranna, kes käitus kui tõeline sõber ja jättis end rongiuste vahele, et rong minema ei sõidaks ja sealt viimasel hetkel enne rongi minema sõitmist pääses ja siis alla tulles avastas minu ikka nende piletiväravate tagant meeleheitlikult pileteid igast august sisse lükkamas. Ma hakkasin nende masinate peale üsna vihaseks saama, sest nad oksendasid kõik mu piletid tagasi välja. Lõpuks ei jäänud meil muud üle, kui vantsisime “service” ruumi, kus mu sõbranna oma osavas hispaania keeles seletas neile minu mure ja pärast mida ma ikkagi perrooni peale pääsesin. Halleluuja!
Siis hakkas aga vihma sadama ja rongini oli veel ligi 15 minutit. Lastel polnud midagi väga seljas ja varju ka kusagile minna ei olnud. Ma keeldusin nende piletisülitajate juurde tagasi minemast. Lõpuks rong tuli ja sõit Madridi poole sai alata.


Outfit of the day. Smurf.

Madridi rongijaam oli hiigelsuur. Ja tõeline turistikas. See oli täis pikitud poekesi, kus hinnad olid lakke lükatud. Aga need poed mind väga ei huvitanudki. Seal rongijaamas oli üks talveaed. Teate küll neid silte loomaaias, kus on kirjas, et “Ära toida elevante!”. No selles talveaias oli silt, mis keelas kilpkonnade tiiki viskamise. Lugu algab sellest, kuidas kunagi keegi otsustas oma kilpkonn Kipsi hüljata ja ta sinna tiiki visata. Täiesti mõistetav. Ega kilpkonnal on ikka seal rongijaamas parem, kui kusagil loomaaias. No ja see kilpkonnade hülgamine sai seal trendiks ja nüüd on seal sadu kilpkonnasid. Kui keegi nüüd mõtleb, et tal on ka mõni kilpkonn, kellest kopp ette on saanud, siis teadke, et trahv on seal ligi 2500 eurot. Seega vii ikka loomaaeda. 



Kipsid.
Kui me Madridi jõudsime, siis esimene missioon oli leida lastele riided. Humanates polnud peale triiksärkide ja lühikeste pükste midagi. Seega hakkasime tänavaäärseid riidepoode läbi kammima. Esimesed paar tundi läks meil raudselt shoppamise peale, aga missioon sai edukalt läbi viidud. Rohkem muljeid mul pole, sest ülejäänud kohad me jooksime läbi. Hispaania 0-punkti järjekorras ma lõpuni oodata ei viitsinud, et pilt teha, karu paitasime, et me kunagi tagasi ikka läheks Madridi ja kuningalossi juures klõpsisime ka paar pilti. Ja siis jooksuga tagasi rongijaama. Chris küsis juba, et “Kuna me Madridi jõuame, ma ei taha seda vihma!!” 


Uute riietega politsei auto ees poseerimas.


Kuningaloss. Here I come!

Vihm!
Sõitsime rongiga tagasi ja nägime esimest korda rongi, mis autosid vedas. Koledad Sidrunikaktused olid. Vähemalt nägime kilpkonni. Mindblown.


Sidrunid.

0 kommentaari:

Postita kommentaar